Jäneda mõisa vesiveski asub Jäneda mõisast 600 m kaugusel Jänijõe kaldal. Jäneda mõisa ja veskit mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 16.sajandil, mil veskit nimetati Rothase veskiks (tol ajal oli mõis perekond Rothase valduses). Veski asukoha valikut mõjutas ilmselt hea ligipääs, sest suure tõenäosusega võis just siin kulgeda muinasajast peale tee, mis arvatavasti Jäneda juures hargnes Tallinna ja Tartut ühendavaks vanimaks teeks, mida hiljem Piibe teeks kutsuma hakati.
Veskihoone on mitmes järgus ehitatud. Hoone oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algusaastail osaliselt ühe- ja osaliselt kahekorruseline — alumine korrus maakividest ja ülemine palkidest.
Hiljem on veskit pikendatud samuti kahekorruseliseks kivihooneks ja kaetud viilkatusega. Esialgseks katusekattematerjaliks on olnud laast. Hiljem paigaldati laud- ja valtsplekk-katus.
Veskihoone on mitmes järgus ehitatud. Hoone oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algusaastail osaliselt ühe- ja osaliselt kahekorruseline — alumine korrus maakividest ja ülemine palkidest.
Hiljem on veskit pikendatud samuti kahekorruseliseks kivihooneks ja kaetud viilkatusega. Esialgseks katusekattematerjaliks on olnud laast. Hiljem paigaldati laud- ja valtsplekk-katus.
Tammi ehitus veski juures (foto: J. Vali kogust - Kultuurimälestiste register)
20.sajandi alguses oli hoone veskirentnik Kaarel Valdmann’i valduses, kes tegi seal kapitaalremondi, seades sisse vesiturbiini.
Hoone põles 1936. aastal, kuid see taastati järgmisel aastal 2,5-korruselise lubikrohvitud kivihoonena. Lisaks jahvatusseadmetele paigutati veskisse ka elektriturbiin.
Pärast sõda veski seisis mõnda aega ning 1950ndate aastate lõpul veeti osa sisustust utiiliks. 1965.a. paiku paigaldati veskisse uus elektrijõul töötav sisseseade. Hiljem ehitati hoone katusest välja kõrguv elevaatoriruum.
Hoone põles 1936. aastal, kuid see taastati järgmisel aastal 2,5-korruselise lubikrohvitud kivihoonena. Lisaks jahvatusseadmetele paigutati veskisse ka elektriturbiin.
Pärast sõda veski seisis mõnda aega ning 1950ndate aastate lõpul veeti osa sisustust utiiliks. 1965.a. paiku paigaldati veskisse uus elektrijõul töötav sisseseade. Hiljem ehitati hoone katusest välja kõrguv elevaatoriruum.
Veskihoone 1977 (foto: Olev Suuder, Kultuurimälestiste register)
Nõukogude perioodil kuulus hoone Jäneda Sovhoostehnikumile ning selles tegutses viljaveski ja oli kaks ühiselamu korterit. Hoone on Muinsuskaitse all alates 01.08.1973. Hoonet on viimati kasutatud loomapidamiseks — kuni 1997. aastani peeti ehitise läänepoolse osa teisel korrusel hanesid. Siit alates on veski seisnud tühjana.
Hoone põles taas 24.11.2012, mille tagajärjel hävinesid teine korrus, vahelaed, pööning ja katus.
Hoone põles taas 24.11.2012, mille tagajärjel hävinesid teine korrus, vahelaed, pööning ja katus.
Veskihoone põleng 24.11.2012 (foto: reporter.postimees.ee )
Muinsuskaitseameti 2020 aastal teostatud paikvaatluse käigus oli hoone seisund tunnistatud varemestunuks. Siiski, veel on viimane võimalus hoonet päästa ja taastada.
|
|
Veskihoone 2021 (foto: Maria Kübar)
